Publisher: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Total: 1 journals)   [Sort by number of followers]

Showing 1 - 1 of 1 Journals sorted alphabetically
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu. Aastaraamat     Open Access   (SJR: 0.249, CiteScore: 0)
Similar Journals
Journal Cover
Eesti Rakenduslingvistika Uhingu. Aastaraamat
Journal Prestige (SJR): 0.249
Number of Followers: 0  

  This is an Open Access Journal Open Access journal
ISSN (Print) 1736-2563 - ISSN (Online) 2228-0677
Published by Eesti Rakenduslingvistika Ühing Homepage  [1 journal]
  • Konkreetsushinnangute kogumine eestikeelsetele sõnadele

    • Authors: Mari Aigro, Mariann Proos
      Pages: 5 - 20
      Abstract: Artiklis arutleme inimestelt semantilist leksikaalset infot koguva uurimuse peamiste probleemide üle. Kirjeldame katset, millega kogume konkreetsushinnanguid eestikeelsetele sõnadele. Artikli eesmärk on analüüsida semantiliste tunnuste hinnangutena kogumist kui meetodit tervikuna. Hinnangute kogumise metoodikat on vaja sisuliselt ja kriitiliselt hinnata, sest sellise info kogumine on nii keelepsühholoogia kui ka keeletehnoloogia valdkonnas aina olulisemal kohal. Esmalt käsitleme konkreetsust ja abstraktsust kui mõisteid ning seda, kuidas neid varem uuritud on. Seejärel anname ülevaate uuringutest, mis on kogunud konkreetsushinnanguid teiste keelte sõnade kohta ning toome välja selliste hinnangute peamised kasutusalad. Kolmandaks anname ülevaate eestikeelsete sõnade konkreetsushinnanguid koguvast katsest ning sellega kaasnevatest probleemidest nii sisu kui ka vormi osas.***Collecting concreteness ratings for Estonian wordsThis paper analyzes introspection as a method of collecting large amounts of semantic data from human participants. Semantic indexes, such as lexical concreteness ratings, are becoming increasingly predominant in current psycholinguistic and language technology research. However, human introspection and categorized semantic properties also constitute fields over which researchers traditionally quarrel. Hence, an analysis of the issues introduced by this methodology is needed, with the aim of sparking discussion and introducing doubt into overly confident frameworks, hopefully even leading to more uniform and solid research designs where fewer classic mistakes are made. In this paper, we first discuss the concepts of concreteness and abstractness as well as the usefulness of such lexical indexes, followed by the description of a vast experiment collecting concreteness ratings from at least 2000 Estonian speakers. In the main part of the paper, however, we discuss a number of stimulus-based and organisatory issues, which this method either inherently entails or might introduce, as well as make suggestions for overcoming them.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.01
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Designing, implementing and evaluating an innovative online interviewer
           and rater in-service training program

    • Authors: Ene Alas, Kristel Kriisa
      Pages: 21 - 32
      Abstract: The current article reports on action research within an exploratory case study discussing the process of designing an online training program for English as a Foreign Language National Examination examiners and raters in Estonia, the first of its kind to be used in the context explored. The process is guided by Collins’ Cognitive Apprenticeship Model and elements of the TPACK framework by Koehler et al. to determine the dimensions of the program, discuss its implementation and the trainees’ response to it. The analysis of the process revealed clear stages in its evolution as well as its cyclical nature. The implementation of the resultant online program, consisting of video-based trainer input and interactive interview management and student performance assessment tasks, displayed notable training benefits – clear trainee satisfaction with the training quality and an increase in learner autonomy.***Riigieksami eksamineerijate veebipõhise koolitusprogrammi koostamisprotsess rakendamine ja järeldused Artiklis kirjeldatakse kvalitatiivse uurimusena juhtumiuuringu vormis läbiviidud tegevusuuringut, milles analüüsitakse inglise keele riigieksami intervjueerijate ja hindajatate koolitamiseks loodud veebipõhise koolituse arendamist ja rakendamist Eestis. Tegemist on uuritud kontekstis esimese omataolise veebipõhise koolitusega. Koolituse raamistiku ja sisu väljatöötamisel, selle rakendamisel ja osaliste tagasiside kogumisel toetuti Collins’i Cognitive Apprenticeship mudelile ning Koehleri jt TPACK raamistiku elementidele. Protsessi analüüs tõi välja selles selgesti eristatavad etapid ning protsessi tsüklilise iseloomu. Tekkinud veebi põhine koolitus programm, mille sisu moodustasid videotel põhinev koolitussisend ning interaktiivsed eksamiintervjuu juhtimist ja õpilaste keeleoskuse hindamist puudutavad ülesanded, oli ühelt poolt märkimisväärselt edukas – ilmnes osavõtjate rahulolu koolituse kvaliteediga ja õppijate autonoomsuse hea tase – kuid osalejatelt saadud tagasiside osutas ka mitmesugustele võimalustele koolitusprogrammi edasiseks täiendamiseks.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.02
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • A2–C1-taseme eksamitekstide käändsõnakasutus

    • Authors: Kais Allkivi-Metsoja
      Pages: 33 - 53
      Abstract: Keeleoskustaseme automaatseks hindamiseks on tarvis kindlaks teha mõõdetavad tunnused, mis võimaldavad eri tasemete keelekasutust usaldusväärselt määrata. Siinses artiklis on tähelepanu keskmes eesti keele A2–C1-taseme eksamitekstide käändsõnatunnused. Analüüsitakse käändsõnavormide sagedust ja varieerumist nii summaarselt kui ka eri käändsõnaliikide võrdluses. Tuuakse välja need tunnused, mis on korrelatsioonis keeleoskustasemega ja muutuvad kasvavas või kahanevas suunas, piiritledes järjestikuseid tasemeid. Läbivalt eristavate tunnustena tulevad esile tekstis leidunud käänete arv ning ainsuse ja mitmuse kasutus. Erinevused käändsõnade vormides ilmnevad eelkõige B1–C1-tasemel, olulisemad muutused on seotud saava, nimetava ja omastava käändega.***Use of nominals in Estonian A2–C1-level exam writingsIn this study, natural language processing (NLP) is used to analyse nominal inflection in Estonian proficiency examination writings representing the CEFR levels A2–C1. The aim is to define the nominal features that distinguish learner language production at each proficiency level. For this purpose, the frequency and variation of inflectional forms are measured in two ways: a) for the nominal parts of speech (PoSs) in total, i.e., considering the use of nouns, pronouns, adjectives and numerals; b) for nouns, pronouns and adjectives individually (numerals were discarded due to low frequency).The analysed corpus contains 480 texts, 120 for each level. Nominal features based on the grammatical categories of number, case and degree of comparison are extracted from the morphologically tagged and manually corrected output of the Stanza NLP toolkit. Relevant features are selected according to the following criteria: they correlate with the proficiency level, their values change monotonically, and there are statistically significant differences between (some) adjacent levels.A2–C1-level texts are consistently distinguished by the number of cases used in the text as well as the ratio of singular and plural forms. The changes in the frequency of nominal inflectional forms mainly occur from level B1 to C1. The use of translative, nominative and genitive case are more strongly related to the text level, while partitive, inessive, elative and comitative case and comparative adjectives also differentiate some levels.Furthermore, the study indicates that it is beneficial to observe inflection-based features separately for each PoS when analysing L2 development. Firstly, the PoSspecific frequencies of some grammatical categories increase at different stages of proficiency. Secondly, changes may emerge for certain PoSs only.The identified criterial features could be used for automated assessment of Estonian L2 writings alongside lexical, syntactic and other linguistic features. The results can also help to specify the CEFR level descriptions for Estonian.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/533
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Sissejuhatavalt koolidiskursusest: tekstid ja kirjaoskus neljas
           õppeaines

    • Authors: Merilin Aruvee
      Pages: 55 - 74
      Abstract: Keelt aineteadmiste vahendajana on hakatud üha enam tähtsustama: paralleelselt kõneldakse keeleteadlikust aineõpetusest ja ainekirjaoskusest. Ainekirjaoskus tähendab ainealase suhtluse harjutamist õpiprotsessi mõlemas otsas – teksti vastuvõtul ja loomel. Kirjaoskus on Eesti riiklikes õppekavades sõnastatud ühe üldp.devusena – suhtluspädevusena, mis tähendab paindlikku keelekasutusoskust ja suhtlusolukorra järgi kohanduvat kõnelemis-, kirjutamis-, lugemis- ja kuulamisoskust. Ehkki sedamööda paistavad meil eeldused keeleteadlikuks aineõpetuseks olevat loodud, puudub vastus küsimusele, kui (keele)teadlikult kirjaoskust õpetatakse. Etnometodoloogiline uurimus võtab vaatluse alla neli ainet: ajaloo, füüsika, käsitöö ja kodunduse ning muusika, et välja selgitada nende ainete õpetajate tekstikasutustavad kirjaoskuse õpetamisel põhikoolis. Uuringutulemused näitavad suunda, kuidas ainekirjaoskust Eestis arendada.***Introduction to school discourse: Texts and literacy in four subjectsThis research investigated literacy instruction in four subjects: History, Physics, Music and Handicraft & Home Economics (HHE). Every school subject has inherent discourse patterns that appear in texts and language use. The concept of disciplinary literacy (DL) emphasizes language in learning, but there is little known about how Estonian core literacy is taught in school subjects in middle school.This ethnomethodological study was conducted among 32 teachers. First, one teacher of each subject was asked to keep a diary and report on authentic texts and methods used in the classroom; the data was supplemented by individual interviews. Secondly, two group interviews were carried out with teachers of the same subject. The data was analyzed through content analysis, detecting metadiscourses to see the features of disciplinary literacy.The results indicate that literacy is developed in the spirit of functional understanding and is asymmetrical, reading dominates over writing. However, examples of DL appeared in history as interpreting, common genres were media, historical sources, documentaries, movies; history was the most language-aware subject. DL in physics appeared in problem-solving tasks, describing procedures and phenomena, genres were procedural videos and explanations. Musical DL was about sharing experiences, analysing musical language, the common genre was evaluation. DL in HHE consisted in making meaning through handicraft and following instructions, which was also the common genre. The use of authentic texts in subjects indicate that the need and readiness for a DL approach is recognized. The starting point could be the awareness of genres and making language visible as a meaning-making resource.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.04
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Eesti keelt teise keelena omandavate 7–8-aastaste laste kodusest
           keelekeskkonnast ja eesti keele oskusest

    • Authors: Piret Baird, Reili Argus
      Pages: 75 - 95
      Abstract: Artikkel annab esmase ülevaate pilootprojektis “Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis” osalenud Eesti koolide mitmekeelsete klasside 7–8-aastaste õpilaste keelelisest kasvukeskkonnast ning nende eesti keele oskusest projekti alguses. Tulemustest selgus, et valimis olnud 423 lapsest pea poolte kodus räägiti ainult vene, neljandikus kodudest ainult eesti ja ülejäänutel eesti ja vene või mõnda muud keelt või keelekombinatsiooni. Vene kodukeelega lastest on eesti keele oskus parem neil, kelle kokkupuude sihtkeelega on olnud pikem ja kel on kokkupuude keelega ka väljaspool kooli. Vähem kui pooled kodus vene keelt kõnelevatest lastest ei räägi eesti keeles ise ning vaid kaheksandik tuleb toime igapäevasuhtluses ja ülejäänud uuritud oskustest ükski ei ole omandatud rohkemal kui veerandil nendest lastest. Veneeesti kakskeelsete laste eesti keele oskus on parem kui venekeelsetel, kuid nende oskused ei ole siiski päris samal tasemel, mis kodus ainult eesti keelt kõ nelevatel lastel.***The home language environment and Estonian skills of 7–8-year old children acquiring Estonian as a second languageThis article gives the first overview of the language environment and Estonian skills of 423 students from multilingual classes who participated in the pilot project “Professional Estonian teacher in high school”. About half of the students in the sample had homes where only Russian was spoken to them, 1/4 came from monolingual Estonian homes and the rest from homes with a combination of Estonian and Russian and/or another language. Students with a foreign home language come into contact with Estonian at school and via TV, computers and books. Most of the children from non-Estonian homes start hearing Estonian input when they enter daycare (around age 3). Children who have received input in Estonian for a longer period also had better communication skills in Estonian, on average. The results also indicated that less than half of the children who speak Russian at home were not able to speak Estonian or understood it only when it was spoken to them very slowly and clearly. The data also showed that the general communication skills of Russian-Estonian bilingual children lag behind the skills of similarly aged monolingual Estonian students, though they have more developed skills than children who speak only Russian at home.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.05
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Kognitiivsed probleemid algajate ja kogenud tõlkijate
           tõlkeprotsessis

    • Authors: Triin van Doorslaer, Janela Tähepõld-Tammert
      Pages: 97 - 112
      Abstract: Tõlkimisel on palju definitsioone, kuid kõige muu hulgas on tõlkimine ka keerukas kognitiivne tegevus, mis hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, aga sõltub suuresti ka tõlkija töökogemusest ning tema individuaalsetest kognitiivsetest võimetest. Alates 1960. aastate lõpust on koostatud erinevaid uurimusi, mis keskenduvad tõlkeprotsessi erinevatele etappidele, tõlkeüksustele ja segmenteerimismustritele, probleemilahendamisele, otsustusprotsessidele jne. Siinses artiklis käsitletakse tõlkimist kognitiivse tegevusena ning vaadeldakse, millised kognitiivsed probleemid tekivad algajatel ja kogenud tõlkijatel tõlkeprotsessi käigus ning kuidas erineva kogemusega tõlkijad neid lahendavad. Uurimistöös viidi läbi tõlkekatse valjustimõtlemise protokollide abil, lisaks vastasid katses osalejad küsimustikule.***Cognitive problems in the translation process of novice and experienced translatorsTranslating is a complex cognitive activity that requires diverse knowledge and skills. Depending on this knowledge and skills as well as on the work experience of the translator and on the cognitive abilities of a particular person, the translation process may lead to many problems, which are solved using different strategies. The aim of this article was to find out which cognitive problems arise in the translation process of novices and experienced translators and how they solve these problems. Empirical data was collected by think-aloud protocols. The sample was six people, including three novices (translation students) and three experienced translators (professional experience of at least 10 years). Participants were asked to think aloud while translating a short automotive marketing text (317 words) and record their thoughts with voice recording technology. The participants also filled in a questionnaire. The think-aloud protocols were analyzed with qualitative content analysis. The coding scheme was created using Angelone’s (2010) problem-solving bundle comprising of problem recognition, solution proposal and solution evaluation, and the selected problem indicators proposed by Krings (1986).The results of the study showed that both novice and experienced  had problems with vocabulary. All of them also encountered uncertainty; however, the novices experienced it more frequently. All participants had problems while translating and there was no difference between the novice and experienced translators. However, the results of the study showed that the novices had more problems in the revision stage than the experienced translators.All translators used information retrieval and reference materials to solve the problems. Differences occurred in the reference materials used, namely the novices used machine translation while experienced translators did not. Also, experienced translators used specialty dictionaries and bilingual corpora and suggested asking a colleague or a client to solve the problem, while the novices did not.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.06
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Development of Estonian students’ reading skills and types of reading
           errors: A descriptive study in a language with transparent orthography

    • Authors: Maris Juhkam, Piret Soodla
      Pages: 113 - 130
      Abstract: This study aimed to describe the development of reading fluency and accuracy of Estonian students throughout an academic year. The longitudinal study assessed the reading skills of 112 students two times: in the winter of their third grade and the winter of their fourth grade. Three reading subtasks were used: connected text, word list and pseudo-word list. We found that reading fluency and accuracy developed significantly during the academic year, but the differences in the results of weaker and more skilled students were large. The average level of accuracy in reading was very high, while the reading errors that emerged were predominantly qualitative. However, the proportion of quantitative reading errors increased significantly when reading pseudo-words ***Eesti õpilaste lugemisoskuse areng ning lugemisvead: kirjeldav uuring transparentse ortograafiaga keelesUuringu eesmärk oli kirjeldada eesti õpilaste lugemise ladususe ja õigsuse arengut ühe õppeaasta vältel. Õpilaste lugemise ladususe ja õigsuse taset hinnati kahel korral: 3. ja 4. klassi talvel. Mõlemal korral kasutati hindamiseks kolme testi: sidusat teksti, sõnade loendit ja pseudosõnade loendit. Selgus, et õpilaste lugemise ladusus ja õigsus arenesid ühe õppeaasta jooksul oluliselt. Enamik 4. klassi õpilasi luges ladusalt ja valdavalt ilma vigadeta, õigesti loeti keskmiselt umbes 95% sõnadest. Kuigi märgatavalt arenes ka nõrgemate lugemisoskustega õpilaste lugemise ladusus ja õigsus, oli 4. klassis siiski umbes 8% õpilasi, kelle lugemistehnilist oskuste tase oli väga madal. Samuti selgus, et nõrgemate ja oskuslikumate lugejate lugemise ladususe ja õigsuse näitajad erinesid väga suurel määral. Lugemisvigadest moodustasid enamuse kvalitatiivsed vead, kuid kvantitatiivsete vigade osakaal tõusis märgatavalt pseudosõnade lugemisel. Kokkuvõttes viitavad uuringu tulemused mõnele olulisele kitsaskohale lugema õpetamise valdkonnas. Esiteks, neljandates klassides leidub mitmeid õpilasi, kelle lugemistehniliste oskuste tase ei vasta õppekavas seatud nõudmistele ning see omakorda võib raskendada nende toimetulekut teises kooliastmes. Teiseks, õpilaste lugemisoskuse suur varieeruvus seab väljakutseid õpetajale – kuidas valida lugemistekste, mis oma raskustasemelt oleksid õpilastele arendavad. Seejuures tuleb meeles pidada, et õpetaja ülesandeks on toetada nii nõrgemate, keskmiste kui ka oskuslike lugejate arengut.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.07
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Comprehension of complex Lithuanian syntactic constructions: A study of
           typically developing children and children with developmental language
           disorder

    • Authors: Laura Kamandulytė-Merfeldienė
      Pages: 131 - 148
      Abstract: The aim of this paper is twofold. First, to compare the comprehension of complex Lithuanian syntactic constructions (relative clauses, passive sentences, wh-questions) in typically developing (TD) children and children with developmental language disorder (DLD). Second, to display the characteristics of comprehension of these constructions that can be attributed to specific language features of Lithuanian. This study demonstrates that both TD children and children with DLD have problems in comprehending passive sentences and whquestions. TD children had fewer challenges in performing the relative clause comprehension task than the other tasks. However, children with DLD faced more difficulties in performing the relative clause task. The results show that children are more likely to make errors in interpreting object but not subject sentences. Even though in Lithuanian syntagmatic relations are marked by inflections, it is still difficult for children to grasp the syntactic relations between the subject and the object in complex constructions.***Leedu keele keerukate süntaktiliste konstruktsioonide mõistmine: eakohase arenguga ja keelelise arengu häirega laste keelekasutuse uuringArtiklil on kaks eesmärki. Esiteks võrrelda leedu keele keerukate süntaktiliste konstruktsioonide (relatiivlaused, passiivilaused, eriküsimused) mõistmist ea kohase arenguga ja keelelise arengu häirega lastel. Teine eesmärk on kirjeldada nende konstruktsioonide mõistmisega seotud omadusi, mis on seostavad leedu keele kindlate tunnusjoontega. Keerukate süntaktiliste konstruktsioonide mõistmise analüüs näitas, et nii eakohase arenguga kui ka keelelise arengu häirega lastel on probleeme passiivilausetest ja eriküsimustest arusaamisega. Relatiivlause mõistmise ülesande täitmisel oli eakohase arenguga lastel vähem väljakutseid, kuid keelelise arengu häirega lastele valmistas ka nende mõistmine raskusi. Leedu tulemused täiendavad teistes keeltes tehtud uuringuid, mis näitavad, et varases eas teevad lapsed tõenäolisemalt vigu lause objekti, kuid mitte subjekti tõlgendamisel. Seda kinnitavad kõik kolm, nii relatiiv-, passiivilause kui ka eriküsimusega seotud uuringuosa. Kuigi leedu keeles on lause süntagmaatilised suhted tähistatud käänetega, on lastel siiski raske mõista subjekti ja objekti suhteid keerukates konstruktsioonides. See osutab, et ka tugev flektiivsus, mis on omane leedu keelele, ei hõlbusta lastel hoomata keerulisi süntaktilisi nähtusi, nagu subjekti ja objekti suhted relatiivlausetes, passiivilausetes ja eriküsimustes. Eakohase arenguga ja keelelise arengu häirega laste uuringu tulemusi kokku võttes võib väita, et mõne süntaktilise konstruktsiooni mõistmine tekitab probleeme isegi 6,5-aastastel eakohase arenguga lastel. Seetõttu ei tohiks standardiseeritud hindamistestidesse kaasata selliseid konstruktsioone nagu passiivilaused ja eriküsimused. Ainus selles artiklis kirjeldatud süntaktiline konstruktsioon, mis võiks sellistesse testidesse kaasatud olla, on relatiivlause.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.08
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Eesti keele kui teise keele õpetajate suhtumine 7.–9. klassi õpilaste
           keelevigadesse ja vigadega tegelemine

    • Authors: Mare Kitsnik, Sille Midt
      Pages: 149 - 172
      Abstract: Keelevigade rolli mõistmine ja oskuslik keelevigadega tegelemine on teise keele õppe tõhususe oluline mõjutaja. Artiklis vaadeldakse, kuidas 7.−9. klassi eesti keele kui teise keele õpetajad tunnevad keelevigade olemust, millised on nende põhimõtted õpilaste suulise ja kirjaliku teksti vigadega tegelemise suhtes ning kuidas nad keelevigadega tegelevad. Eri koolide õpetajate (n = 25) hulgas viidi läbi elektrooniline ankeetküsitlus, mille vastuseid analüüsiti kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Tulemusi võrreldi tänapäevase kasutuspõhise lähenemise põhimõtetega. Tulemused näitavad, et õpetajate arvamused kattuvad tänapäevaste teise keele oskuse arenemise ja keelevigade seisukohtadega osaliselt.***Attitudes of teachers of Estonian as a second language towards errors of 7th–9th grade pupils and how they address the errorsUnderstanding the role of language errors and skillfully dealing with them is an important factor influencing the effectiveness of second language learning. The article focuses on teachers’ attitudes towards their 7th–9th grade pupils’ errors and how they address their errors. The results were obtained via an online questionnaire among teachers at different schools (n = 25), the results of which were analyzed quantitatively and qualitatively and compared with the principles of the use-based approach (Martin et al. 2010, Eskildsen 2008, Mustonen 2015).In conclusion, teachers’ opinions are partly consistent with the usage-based approach. According to the teachers, their students make a lot of errors, and the most common type of errors are morphosyntactic. Teachers generally consider errors in the process of linguistic development to be natural, but they also think that errors need to be addressed. Concerning the feedback types, it was found that for dealing with errors in oral texts, a wider range of feedback types was perceived as useful than for written texts. In the written text, most teachers correct all errors, in the oral text, not all errors are corrected. When correcting errors in both oral and written texts, most respondents take into account the student’s language proficiency level and the type of task. In the oral texts teachers also take into account the recurrence of the error and the student’s personality, and in the case of written texts, previous learning of the subject. Errors in oral text are usually corrected after speaking, and more explicit learning is valued, which requires students to pay close attention to the errors and to correct the errors themselves. When correcting errors in a written text, teachers rather present the correct structures with explanations themselves.Teachers value the role of speaking in the development of linguistic accuracy and also allow learners to use language with errors. Repeated teaching of error-prone topics is also considered important to reduce errors. However, practice, especially oral practice of error-prone topics, is not seen as important. The impact of listening to authentic input on the development of linguistic accuracy is also underestimated, and the role of writing is rather underestimated.The study only reflects teachers’ self-esteem in terms of correcting errors, which does not mean that teachers behave exactly according to their opinions in the actual teaching process. It is also not clear from the study how good the teachers’ knowledge is of the errors characteristic in different stages of development. In the future, it would be worthwhile to study the same topic with lesson observations. It would also be worthwhile to differentiate between groups of teachers who have different views on errors. Despite some limitations, the results of the study provide important information in a hitherto unexplored area. The results should be taken into account in teacher training and the creation of methodological materials.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.09
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Parlamendisuhtlus võrdluses kliendisuhtlusega: küsimused ja
           vastused

    • Authors: Mare Koit
      Pages: 173 - 189
      Abstract: Artikkel käsitleb küsimusi ja vastuseid kaht liiki suhtluses. Analüüsitav materjal on ühelt poolt Riigikogus ühe seaduseelnõu menetluse kolme istungi stenogrammid ja teiselt poolt neli reisibüroos salvestatud dialoogi. Mõlemas materjalis on märgendatud dialoogiaktid. Riigikogus läbib menetletav seaduseelnõu kolm lugemist. Iga lugemine algab ministri või juhtivkomisjoni esindaja ettekandega, misjärel saavad parlamendiliikmed esitada küsimusi. Nii algab dialoog, kus üheks osalejaks (küsijaks) on vaheldumisi üks või teine parlamendiliige, teiseks osalejaks (vastajaks) aga äsjane ettekandja. Reisibüroos on dialoogis osalejateks klient, kes küsib infot planeeritava reisi kohta, ning ametnik, kes annab talle seda infot. Artiklis keskendutakse küsimuste ja vastuste vormile ja funktsioonidele. Uuringu eesmärk on kaardistada sarnasused ja erinevused Riigikogus ja klienditeeninduses küsimuste esitamisel ja nendele vastamisel. Selgub, et mõlemal juhul on küsimuste põhifunktsiooniks info saamine, mistõttu on sagedasim vastus info andmine. Erinevused tulenevad suhtlussituatsioonide erinevusest.***Questions and answers in a Parliament as compared with a Travel AgencyThe paper compares and analyzes questions asked and answered in the Parliament of Estonia when discussing a bill with those asked and answered in a travel agency when planning a trip. The aim of the study is to discover similarities and differences between the two kinds of dialogues. The empirical material includes verbatim records of three sittings in the Parliament and transcripts of four recordings in a travel agency. Dialogue acts are annotated in the texts by using two typologies – the ISO standard and a special annotation typology developed at the University of Tartu. In the Parliament, questions can be asked by MPs after every report of the representatives of the government. In a travel agency, the dialogue participants are a customer who asks questions about a trip and the agent who answers; the participants do not change during a dialogue. The paper concentrates on the form and functions of the questions and answers. The analysis demonstrates that in both kinds of dialogues, questions are asked mainly for getting information but in some cases also to confirm the presumptions. In the Parliament, both questions and answers are typically verbose, which is not the case in the travel agency.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.10
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Impact of power negotiations on the outcome of intercultural gate-keeping
           interviews

    • Authors: Irina Koksharova, Silvi Tenjes
      Pages: 191 - 206
      Abstract: The focus of the present paper is on power dynamics and factors affecting the outcome of gatekeeping interviews. Pierre Bourdieu’s theory of habitus, capitals, and symbolic power is at the core of theoretical framework. Using discourseanalysis, communicative behaviour of the participants of three gatekeeping “mock” scholarship interviews was analysed at macro and micro levels. The results revealed that power dynamics and dispositions of the habitus mainly determine the outcome. Power in discourse and over discourse is dynamic, constantly negotiated, and formed based on the habitus. Thus, absolute objectivity in a gatekeeping interview is unachievable, due to the essence of a human nature, bias of any judgement, no matter how framed it is. However, sufficient value should be ascribed to all the factors and the highest achievable degree of objectivity should be opted for by involving several interviewers and developing specific criteria to frame their judgement.***Läbirääkimised võimu üle ja selle mõju mitmekultuuriliste valikutegemise intervjuude tulemusteleArtikkel käsitleb eestlaste, venelaste ja Eestis elavate venelaste vestluskäitumist inglisekeelsete valikutegemise (mängu)intervjuude käigus. Töö fookuses on võimudünaamika ja tegurid, mis mõjutavad intervjuu tulemust. Teoreetilises osas tutvustatakse Pierre Bourdieu habitus’e ja võimudünaamika teoreetilisi aluseid ja tagamaid, sealhulgas kapitalide ja sümboolse võimu teooriat. Artiklis analüüsitakse kolme korpust (mängu)intervjuudest ülikooli stipendiumisaaja valimiseks. Kõikides intervjuudes kasutati inglise keelt lingua franca’na. Analüüsitakse tegureid, mis mõjutavad intervjuu tulemust, lahates sündmuses osalejate vestluskäitumist mikro- ja makrotasandil, kasutades sealjuures diskursuseanalüüsi tehnikaid. Kõikide katsete analüüs näitab, et võimudünaamika ja habitus’e printsiibid avaldavad mõju intervjuu tulemustele. Faktorid, mis mõjutavad vestluses osalejate käitumist, on kas täielikult või osaliselt alateadlikud ega allu kontrollile, ja selle tõttu pole võimalik möödarääkimisi ja vääritimõistmist täielikult elimineerida. Võim diskursuses ja diskursuse üle on moodustatud habitus’e printsiipide põhjal. Võimu üle peetakse vestluses pidevalt ja järjekindlalt läbirääkimisi ning just viimaste edukus mängibki kõige olulisemat rolli mitmekultuurilisel eeslaval toimuvas sündmuses. Kokkuvõttes võib öelda, et vaatamata kriteeriumitele ja raamistikule on absoluutse objektiivsuse saavutamine valikutegemise intervjuus võimatu juba inimloomuse subjektiivsuse tõttu. Sellegipoolest peaks iga eeslaval toimuva sündmuse organiseerija võtma töös kirjeldatud faktorid arvesse ja püüdma otsuste objektiivsust maksimaalselt tõsta. Erinevate intervjueerijate kaasamine ja täpselt ning konkreetselt sõnastatud hindamiskriteeriumid on kõige tõhusam viis selle saavutamiseks.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.11
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Eesti keele ühendkorpuste sari 2013–2021: mahukaim
           eestikeelsete digitekstide kogu

    • Authors: Kristina Koppel, Jelena Kallas
      Pages: 207 - 228
      Abstract: Eesti Keele Instituudi ja tarkvarafirma Lexical Computing Ltd. koostöös on valminud ühendkorpuste sari, milles on nüüdseks neli versiooni: eesti keele ühendkorpus 2013, 2017, 2019 ja 2021. Ühendkorpused on mahult suurimad eesti keele korpused ning nende rakendusvõimalused on laialdased, alates leksikograafia-alasest uurimistööst ning lõpetades masinõppe-otstarbeliste keelemudelite loomisega. Artiklis keskendume seni uusimale eesti keele ühendkorpusele 2021, mis koosneb suures osas veebist kogutud tekstidest. Kirjeldame veebitekstide kogumise, järeltöötluse ja puhastamise põhimõtteid ning ühendkorpuse allkorpusi, samuti anname ülevaate lähtetekstide klassifitseerimisest. Lisaks tutvustame korpuspäringusüsteemi Sketch Engine näitel korpusandemete uusi analüüsivõimalusi ning visandame korpusalase arendustöö edasisi perspektiive ja vajadusi.***Estonian National Corpus 2013–2021: The largest collection of Estonian language dataThe paper describes the Estonian National Corpus 2021 (Estonian NC 2021), the latest and the largest edition in the Estonian National Corpora series. The entire series of Estonian NC consists of four corpora: Estonian NC 2013, 2017, 2019 and 2021. The series was compiled by the Institute of the Estonian Language in cooperation with the software company Lexical Computing Ltd. All corpora are accessible through the Sketch Engine interface, a corpus query system developed and maintained by Lexical Computing Ltd. The data are also stored in the repository Entu at Center of Estonian Language Resources. The Estonian National Corpus 2021 contains eleven sub-corpora (i.e. Web 2013, Web 2017, Web 2019, Web 2021, Feeds 2014-2021, Wikipedia 2021, Wikipedia Talk 2017, the Open Access Journals (DOAJ), Literature, the Balanced Corpus, and the Reference Corpus) totalling 2.4 billion words. In addition, the corpus is divided into genres and topics. The most extensive part of the Estonian NC 2021 is the Estonian Web Corpora, i.e. texts crawled from the web. In the paper, we outline the process of crawling the web, the process of cleaning and post-processing the crawled data, and the methodology for classifying web texts into genres and topics. We also introduce new tools for the analysis of corpus data in Sketch Engine, and suggest further perspectives and needs for corpus development.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.12
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Tõlkija (digi)pädevus ja elukutseprofiili muutus

    • Authors: Terje Loogus, Reelika Saar
      Pages: 229 - 243
      Abstract: Tarbetekstide tõlkija elukutseprofiilis on viimastel aastatel toimunud suuri muutusi, mis on eelkõige seotud digitehnoloogiliste arengutega. See on omakorda toonud kaasa vajaduse uute oskuste ja teadmiste järele, et tõlketurul toimuvate protsessidega sammu pidada. Artiklis kirjeldatakse Euroopa kirjaliku tõlke magistri pädevusraamistikus defineeritud oskusi ja teadmisi, mida edukas tarbetekstide tõlkija vajab. Tartu Ülikooli tõlkeõpetuse õppekava esimese kursuse üliõpilaste seas läbi viidud rahvusvahelise uuringu tulemuste põhjal analüüsitakse, kuidas tõlkeõpinguid alustanud üliõpilased ise oma tõlkealast pädevust hindavad. Artikli teises pooles võetakse lähema vaatluse alla tõlkija digipädevus, mida vaadeldakse masintõlke toimetamise näitel. Masintõlketehnoloogia on viimastel aastatel enim tõlkija profiili ja töö laadi mõjutanud digipädevust nõudev areng. Kuigi tänapäeval on tõlkija käsutuses mitmesugused tehnoloogilised abivahendid, ei tähenda tehnoloogia võidukäik siiski seda, et teised oskused ja teadmised muutuksid vähem oluliseks.***Translators’ (digital) competence and their changing professional profileIn the last few years there have been significant changes in the expected professional profile of translators, mostly due to the evolution of digital technologies. This means new knowledge and skills are required to keep up with the expectations of the translation market. In this article we describe the knowledge and skills needed to become a successful translator of consumer-oriented texts, as per the European Master's in Translation (EMT) competence framework. We look at the results of an international survey among first-year students of the Translation Studies programme of the University of Tartu to analyse how students who have recently started their education in translation assess their own skills in the field. In the second part of the article we take a closer look at the digital competence expected from translators, taking machine translation post-editing as an example. Of all recent developments that require digital competence from translators, machine translation technology is the one that has had the strongest impact on the professional profile of translators and the nature of their work. The fact that providers of translation services are nowadays expected to be able to make use of different sources of technological help does not make all other translation competences less important.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.13
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Juhtumianalüüs: märkamatu keeleõppe projekt TLÜ-s

    • Authors: Tiina Rüütmaa, Merilin Aruvee
      Pages: 245 - 261
      Abstract: Eesti muutumisega sisseränderiigiks on kaasnenud eesti keele kui teise keele (E2) õppe sihtrühmade mitmekesisus ning vajadus uuenduslike õppeviiside järele. Keeleõppija võimalusele arendada oma keeleoskust keelekeskkonnas on siiani vähe tähelepanu pööratud. Õppijad kurdavad, et igapäevaelus on raske eesti keelt harjutada, sest emakeelekõneleja vahetab pigem suhtluskeelt, selmet keeleõppijat toetada. 2019. ja 2020. aasta sügissemestril viisime TLÜ projektiõppeaines ELU ehk erialasid lõimiv uuendus läbi keeleõppeprojekti eesmärgiga teadvustada üliõpilaste seas uuenduslikke keeleõppemeetodeid, mitteformaalõppe võimalusi, aga ka emakeelekõneleja rolli keeleõppija toetamisel. Artiklis anname ülevaate projektil põhinevast juhtumiuuringust, mille aluseks on osalenud üliõpilaste ja õppejõudude eneserefleksioon. Vastame küsimustele: mida eeldab märkamatu keeleõpe läbiviijalt; millised olid osalenute arusaamad märkamatust keeleõppest kursuse järel.***Unnoticeable language teachingSince 2015 Estonia’s immigration balance has been positive. That has brought along increased variety in L2 learners and a need for innovative approaches to L2 teaching. Little attention has been paid to the language learner’s opportunities to develop their language skills in the authentic environment: according to learners, native speakers tend to change the language to the common lingua franca instead of supporting them.The article gives an overview of a case study of an unnoticeable language teaching project that was carried out within an interdisciplinary project course at Tallinn University where students from various disciplines participated together. The main objectives of the project were to propagate innovative language teaching methods and opportunities for non-formal learning, but also to develop a new language teaching style and to increase native speakers’ consciousness of their role in supporting learners and to support integration. The study is based on self-reflections of both students and project leaders and aims to find out what unnoticeable language teaching requires from organisers of activities and how participants defined this approach at the end of the project.Most students became considerably more aware of innovative language teaching methods and their effectiveness. The project was particularly useful for those who could use their new skills in their work (teachers, coaches etc.), but others found it beneficial as well. Nevertheless, it became obvious that the integration-related goals should be better emphasized throughout the course: these were seldom mentioned in the self-reflections. Students should also be referred to cogitate upon how they could use their new skills when communicating with non-Estonian speakers. Native Estonian speakers should realise their responsibility in supporting learners and recognising themselves as an authentic language resource. Though it was not often explicitly expressed, the self-reflections indicated that our projects’ participants will not be as eager to change language as before.The practical outcome of the project could be a non-formal or in-service program for educationalists. We hope the project spreads awareness of a simple way of fostering integration and supporting language learners – how to be an unnoticeable language teacher. The latter of course does not mean there will be no need for professional E2 teachers; we hope our project has shown how exciting and useful the profession can be and that such courses will attract more people to take up teacher training in the future.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.14
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • POS-tagging Tartu Corpus of Estonian Learner English with CLAWS7

    • Authors: Liina Tammekänd, Reeli Torn-Leesik
      Pages: 263 - 278
      Abstract: The aim of the study is to examine whether the CLAWS7 tagger is a suitable tool for tagging the Tartu Corpus of Estonian Learner English (TCELE). Extracts were tagged manually and automatically, and the results were compared to calculate the error rate and reveal the possible causes for tagger errors. The error rate was 4.01%. The tagger expectedly experienced some of the disambiguation problems outlined in the CLAWS7 post-editing guide, yet certain tagger errors were also triggered by learner errors.***Sõnaliikide märgendamine Tartu inglise õppijakeele korpuses CLAWS7 märgendajagaUurimuse eesmärk oli tuvastada, kas CLAWS7 automaatset sõnaliigi märgendajat saab kasutada Tartu inglise õppijakeele korpuse (TCELE) märgendamiseks. TCELE-st juhuslikkuse alusel valitud käsitsi ja automaatselt märgendatud teksti lõike võrreldi omavahel, arvutati automaatse märgendaja veamäär ning analüüsiti märgendamisel tekkinud vigade võimalikke põhjuseid. Automaatse märgendaja veamääraks oli 4,01%. Märgendajal tekkisid ühestusraskused määratlejate ja adverbide, adverbide ja ainsuses olevate noomenite ning adjektiivide ja adverbide märgendamisel. Samuti oli märgendajal raskusi sobiva täpsema märgendi määramisel noomeni ja verbi kategooriates. Nimetatud raskusi mainiti ka CLAWS7 järeltoimetamise juhendis. Lisaks tekkisid märgendajal õppijavigadega seotud raskused. CLAWS7 oluline nõrkus on veel märgendite puudumine relatiivpronoomeni ning samuti sõnade this ja that pronoomenkasutuse jaoks. Vaatamata nimetatud puudustele saab CLAWS7 märgendajat kasutada eestlaste inglise õppijakeele märgendamiseks.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.15
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Kuidas ära tunda adjektiivi' Korpuskäitumise mustrite
           analüüs

    • Authors: Maria Tuulik, Ene Vainik, Geda Paulsen, Ahti Lohk
      Pages: 279 - 302
      Abstract: Artiklis uurime adjektiivi morfosüntaktilisi tunnuseid ja selgitame, kuivõrd on prototüüpsele adjektiivile omistatavad tunnused (nt ühildumine, võrrete moodustamine) adjektiiviklassile eriomased. Loome neile tunnustele tuginedes parameetrid, mille abil eristame korpuse andmete põhjal adjektiive teistest sõnaliikidest. Tüüpilise adjektiivi korpusprofiili tuvastamise kaugem eesmärk on rakenduse loomine, mis võimaldaks leksikograafidel ebaselgete juhtumite puhul kontrollida sõna adjektiviseerumise astet. Tutvustame kuue parameetri testimise tulemust 12 sõnarühma peal, millest igaühte kuulub 10 sõna. Sõnavalikul arvestame adjektiiviklassi piiripealseid juhtumeid ja leksikograafilisi kitsaskohti. Analüüsime, mil määral hälbivad erinevad testrühmad testitud parameetrite põhjal prototüüpsest adjektiiviklassi esindajast ning vaatleme ka variatsiooni adjektiiviklassi sees. Kõrvale kaldeanalüüs võimaldab välja selgitada parima eristusvõimega parameetrid. Eukleidilise kauguse mõõtmine eristab hästi adjektiivisarnased sõnad ja rühmad nendest, mis sarnanevad prototüüpsele adjektiivile vähem.***How to recognize adjectives' An analysis of corpus patternsThis study was inspired by a survey of Estonian lexicographers (Paulsen, Vainik and Tuulik 2019), where the lexicographers expressed the need for a new digital tool that would facilitate word class identification for ambiguous cases. In the case of adjectives, the lexicographers emphasized the difficulty of determining if a verb participle has sufficient adjectival use to be included in dictionaries as an adjective. In the article, we examine the morphosyntactic features characteristic of the adjective class and test different parameters in the corpora to differentiate adjectives from other word classes. We provide an overview of the test results of six parameters. In the study we analysed 12 groups of 10 words each. The test groups and test words were chosen manually, with consideration given to the problematic cases outlined by the lexicographers. We compared different types of adjectives or near to adjectives (the test groups) as well as different word classes (the control groups). To analyse the parameters’ capability to set adjectives apart, a deviation study was conducted. We determined a normative range for prototypical adjectives and set the minimum and maximum value for every parameter. In addition, we calculated the deviation of other test groups from the prototypical adjective range.The groups of particular focus (regular verb participles vs. adjectives) were best differentiated by three parameters. The sentence beginning testword+noun parameter (which determined if and how often a test word starts a sentence in the complement position) sets participles apart with 90% accuracy. Also, the parameter that measured the existence of comparative forms for test words was 100% accurate. The adverb parameter (which measured how often a test word is preceded by an adverb) was able to distinguish adjectives from verb participles with 80% accuracy. Among all groups, the comparative form parameter was the most accurate in the deviation study at setting prototypical adjectives apart from other test groups. A Euclidean distance analysis was able to differentiate adjective-like test words and test groups from others that do not behave similarly to prototypical adjectives. As all tested parameters produced meaningful results and were able to differentiate some word classes from adjectives, they can be input for a new digital tool which would show a word’s deviation from prototypical word class representatives to help lexicographers with word-class-related decisions.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.16
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Nimisõnafraas eesti-norra kakskeelsete laste keelekasutuses

    • Authors: Adele Vaks, Virve Vihman
      Pages: 305 - 323
      Abstract: Artiklis esitatud uurimus annab esimese ülevaate eestinorra laste nimisõnafraasi grammatilisest struktuurist nii eesti kui ka norra keeles võrreldes ükskeelsetega mõlemas keeles. Analüüsis on erilise tähelepanu all nähtused, mida võib selgitada teise keele mõjutustega. Uurimuse valimi moodustasid kaheksa kakskeelset last vanuses 5–8 aastat, ükskeelseteks võrdlusrühmadeks viis norra- ning viis eestikeelset last. Analüüsisime laste jutustusi pildiraamatu põhjal ning vaba jutustust igapäevaelust. Kvalitatiivne analüüs näitas mõlemas keeles keelekasutusnähtusi, mida võib selgitada keelte vastasmõju: eesti keeles rohke määratlejate üks ja see kasutamine artiklitena, norra keeles indefiniitse vormi ülekasutamine. Uuringu tulemused võivad saada lähtekohaks tulevastele uurimustele, mis vaatlevad lähemalt keelte vastasmõju ja sisendi rolli.***The noun phrase as used by bilingual Estonian-Norwegian childrenA prominent factor affecting the language use of bilinguals is cross-linguistic influence. This study presents a preliminary descriptive overview of the morphosyntax of the noun phrase as used by bilingual Estonian-Norwegian children. Participants in the study included eight bilingual children aged 5–8, five Estonian and five Norwegian monolingual children aged 5–7. The monolingual groups were included for comparison, in order to produce a more complete picture of what is specific to the bilingual children. A narrative elicitation paradigm was used in both languages: the children retold a story based on Mayer’s (1969) picture book, and a free narrative was elicited with questions about the children’s daily life. The qualitative analysis revealed characteristic patterns in the bilinguals’ narratives in both languages. Several of the patterns could be explained by cross-linguistic influence. In Estonian, several bilingual children used the determiners üks ‘one’ and see ‘this’ as articles, and in Norwegian, bilingual children tended to overuse indefinite forms. Some further patterns were also identified that can be explained by the structure of Estonian and Norwegian respectively, and that have been observed in the language use of monolingual children. The results of this study provide a starting point for future studies taking a closer look at the roles of cross-lingustic influence and language input.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.17
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
  • Assessing early compositionality of Russian verb derivatives in L1
           acquisition with Kendall Rank Correlation Coefficient

    • Authors: Maria D. Voeikova, Anastasia Glawion, Kira Bayda
      Pages: 325 - 343
      Abstract: This paper studies children’s sensitivity to derivational patterns of Russian verbs reflected in the speech data of two boys (ages 1;5–2;8 and 1;7–3;0 respectively). Kendall rank correlation coefficient (KRCC) analysis of three verb groups – morphologically unrelated (elementary), morphologically and semantically related (derived), and morphologically related but semantically opaque verbs – demonstrates that the number and share of derived verbs steadily increases over time, whereas both elementary and semantically opaque verbs behave differently under varying conditions. KRCC applied to child-directed speech did not show any significant increase for any verb groups, reflecting their stable general distribution in adult speech. This means that children are sensitive to morphological distinctions between the respective groups. We discuss the use of KRCC for child language research and the role of derivational patterns in the acquisition of the Russian verb.***Vene keele verbituletiste varase kompositsionaalsuse hindamine esimese keele omandamises Kendalli astakkorrelatsioonikordajagaArtiklis uurime laste tundlikkust vene verbi tuletusmustrite suhtes Kendalli astakkorrelatsioonikordaja (KRCC) abil, mida rakendatakse kahe poisi (vanuses 1;5–2;8 ja 1;7–3) ja nende hoidjate kõneloome pikiuurimuse andmete analüüsis. Eristame kolme verbide rühma: morfoloogiliselt mitteseotud (alg-), morfoloogiliselt ja semantiliselt seotud (tuletatud) ning morfoloogiliselt seotud, kuid semantiliselt läbipaistmatud verbid. KRCC kasutamine kahe pikisuunalise andmestiku jaoks näitab, et morfoloogiliselt ja semantiliselt seotud (tuletatud) verbide arv ja osakaal suureneb aja jooksul pidevalt, ent nii alg- kui ka semantiliselt läbipaistmatud verbide kasutus vaheldub erinevates suhtlusolukordades. Lapsele suunatud kõne andmestikule rakendatuna ei näidanud sama mõõdik olulist kasvu üheski verbirühmas, mis peegeldab nende muutumatut üldist jaotuvust täiskasvanu kõnes. See tähendab, et lapsed on tundlikud vastavate rühmade morfoloogilise eristuse suhtes. KRCC abil kahe juhtumiuuringu kohta saadud tulemused erinevad algandmetest morfoloogiliselt mitteseotud (alg-) verbide rühmas, mis ühes andmekogumis pidevalt vähenevad ja teises ei näita selget tendentsi. KRCC rakendamine spontaanse kõne andmetele näitab seega väikelaste varjatud eelistusi sõnade ja sõnavormide valikul.
      PubDate: 2022-06-15
      DOI: 10.5128/ERYa18.18
      Issue No: Vol. 18 (2022)
       
 
JournalTOCs
School of Mathematical and Computer Sciences
Heriot-Watt University
Edinburgh, EH14 4AS, UK
Email: journaltocs@hw.ac.uk
Tel: +00 44 (0)131 4513762
 


Your IP address: 34.236.192.4
 
Home (Search)
API
About JournalTOCs
News (blog, publications)
JournalTOCs on Twitter   JournalTOCs on Facebook

JournalTOCs © 2009-