JournalTOCs

Publisher: Tallinn University (Total: 5 journals) [Sort by number of followers]

Showing 1 - 5 of 5 Journals sorted alphabetically
	Acta Politica Estica (Followers: 1)
	Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat / Estonian Yearbook of Military History (Followers: 2)
	Philologia Estonica Tallinnensis
	Slavica Revalensia (Followers: 1)
	Studies of Transition States and Societies (Followers: 1, SJR: 0.245, CiteScore: 1)

Most Followed Journals

Top Publishers

Top Subjects

Similar Journals

Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat / Estonian Yearbook of Military History
Number of Followers: 2

This is an Open Access Journal

Open Access journal
ISSN (Print) 2228-0669
Published by Tallinn University

[5 journals]

Saateks
- Authors: Kaarel Piirimäe
  Pages: 7 - 10
  PubDate: 2022-05-31
Miks peaksid elukutselised sõjaväelased õppima antiik- ja keskaja
sõjaajalugu'
- Authors: Clifford J. Rogers
  Pages: 11 - 30
  Abstract: On üldine veendumus, et sõjaajaloo õppimine on ohvitserihariduse möödapääsmatu osa. Ehkki paljud edukad väejuhid, sealhulgas Napoleon ja MacArthur, on esile tõstnud oma suurt lugemust, mis ulatus kuni antiikautoriteni välja, kirjutas Clausewitz: „Mida kaugemale me ajas tagasi läheme, seda vähem kasulikku sõjaajalugu me saame.“ Käesolevas artiklis väidetakse vastupidist: ohvitseridel on palju võita, kui nad kaasavad oma õpingutesse eelmodernse sõjanduse. Avaram ja mitmepalgelisem näidete ja
  juhtumiuuringute valik võimaldab usaldusväärsemat üldistamist, pakub rohkem inspiratsiooniallikaid ning aitab hoiduda küll ahvatlevast, kuid ebamõistlikust oletusest, et järgmine sõda sarnaneb senise viimasega, kui ka sama ahvatlevast ja ebamõistlikust eeldusest, et võidu tagab ainuüksi materiaalne tugevus. Veel enam, antiik ja keskaegse sõjanduse uurijad peavad toime tulema nappide ja vastuolulise andmete ja faktidega, nagu ka ohvitserid, kes rakendavad lahingus oma eriväljaõppe põhiteadmisi. Eelmodernne ajalugu on nagu sõdagi ebakindel tegelikkus: paljusid „fakte“ saab nimetada ainult tõenäosusteks. Parim ettevalmistusviis selleks, et suuta sõjaudust läbi näha, oleks seega harjutada piilumist läbi aegade sumu.
  PubDate: 2022-05-31
1799. aasta Alpide kampaania kui Vene mägisõjadoktriini
lävepakk
- Authors: Alexander Statiev
  Pages: 31 - 68
  Abstract: Keiserlik Vene armee võitles esimest korda mägedes 1799. aastal, kui Aleksandr Suvorov viis oma korpuse Itaaliast üle Šveitsi Alpide, et ühineda Vene vägedega Zürichi all ja tõrjuda Prantsuse armee Šveitsist välja. Tema sõdurid olid kogenud professionaalid, kes olid Itaalias prantslaste vastu sõdides võitnud muljetavaldava hulga lahinguid. Suvorov ei näinud ette Alpides tekkida võivaid raskusi ja oli veendunud, et ta pühib sinna siirdud Prantsuse garnisonid kergesti oma teelt. Kuid mägisõja kogemuste puudumise tõttu põrkus Suvorovi korpus tohutute strateegiliste, taktikaliste ja logistiliste probleemidega, kaotas poole oma elavjõust ega saavutanud
  oma eesmärke. Šveitsi sõjakäik näitas, et mägisõjas pole kohta amatööridele, diletantidele ja spontaansusele. Hiljem Venemaa piiridel paiknevates mägedes sõdides ignoreerisid Vene ja siis Nõukogude armee samuti mägisõja omapära ning võitlesid kõigil neil sõjakäikudel nagu tasandikel – koos ettearvatavalt kohutavate tagajärgedega.
  PubDate: 2022-05-31
Sõjalise doktriini loomine ajalookogemuse alusel 20. sajandi Saksamaa,
Prantsusmaa, Iisraeli ja USA näitel
- Authors: Łukasz Przybyło
  Pages: 69 - 105
  Abstract: Artiklis käsitletakse sõjaajaloo ja minevikukogemuse rolli või selle puudumist sõjalise doktriini kujundamisel. Analüüs põhineb neljal juhtumiuuringul: Reichsheer/Wehrmacht 1919–1940, Prantsuse armee 1919–1940, Iisraeli kaitsejõud 1948–1973 ja USA maavägi 1973–1991. Sünteesis kirjeldab autor sõjaajaloo rolli toimiva sõjalise doktriini loomisel sõja kolmel tasandil: taktikatasand, operatsioonitasand ja strateegiatasand. Hoiatavate näidetena meie kaasaegsetele poliitikutele ja otsustajatele tuuakse välja mõned sõjaajaloo kuri- ja väärtarvituse juhtumid.
  
  PubDate: 2022-05-31
Millist minevikku sõdur vajab' Sõjaajalugu, ajalooharidus ja
demokraatlik eetika tänapäeva Saksamaal
- Authors: Jörg Echternkamp
  Pages: 106 - 120
  Abstract: Sõjaväeliste traditsioonide loomine sõltub tähendusest, mis kaasaja vajadustest lähtuvalt omistatakse mineviku teatud aspektidele. Traditsiooniloome ajalugu Lääne-Saksamaal alates 1955. aastast on üheks näiteks. Pärast natsionaalsotsialismi ajastu lõppu eeldati, et Bundeswehr, uue demokraatliku riigi relvajõud, eristab end Wehrmachtist ja toonitab sõdurite rolli kodanikena. Ajalooteadmised muudeti osaks demokraatlikust haridusest ja need ei olnud enam sõjaliste saavutuste eeskujuks. Sõjaajaloo keskus, sõjaajaloo muuseum ja rändnäitused ning ka sõjaajaloo aimeaja kirjad andsid oma panuse selle mõtestamisse, mis on minevikutraditsioonis väärtuslikku. Siia kuulusid eriti 19. sajandi alguse Preisi reformid, atentaat Hitlerile 1944. aasta 20. juulil ja Bundeswehri enda ajalugu. Väidetakse, et sõjaajaloo tundmine aitab sõduritel lahingus paremini hoomata sõjaliste operatsioonide eetilist raamistikku, pakub orientatsiooni ja toetab nende identiteeti. Kas a kuidas peaks traditsioone sobitama muutuvate sõjaliste tingimustega, on vastuoluline küsimus.
  PubDate: 2022-05-31
Ajaloolased oleviku teenistuses: ekspeditsioonivägede ohvitseride
koolitamine. Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi kogemused
1991–2008
- Authors: Tamir Libel
  Pages: 123 - 143
  Abstract: Artiklis on käsitletud sõjaväelise hariduse ja sõjaajaloo rolli USA ja Briti ohvitseride väljaõppes pärast külma sõda. Artikli esimene osa annab ülevaate külma sõja järel tehtud peamistest ümberkorraldustest professionaalses sõjalises hariduses. Keskendutakse järgmistele teemadele: sõjaväelisest haridusest üldiselt, tsiviilerialade kasvavast hulgast kadeti- ja sõjakoolides ning professionaalse sõjaväelise hariduse õppekavade akadeemilisest akrediteerimisest. Teises osas analüüsitakse USA ja Briti sõjakolledžites teenivate ajalooõppejõudude rolli muutumist nende ümberkorralduste tulemusena, ajaloo õpetamise eesmärkide arengut, kursantide ajaloouurimuste kasutamist professionaalses enesearendamises ning ajalooõppe lõimimist professionaalse sõjaväelise hariduse süsteemi teiste õppevaldkondadega, nagu näiteks sõjamängud ja matkeharjutused. Artikkel lõpeb arutlusega nende arengute mõjust sõjaajaloo rollile sõjaväelises ja akadeemilises maailmas ning soovitab mõnda nende arengute käigus saadud kogemust tuleviku ümberkorralduste tegemiseks.
  PubDate: 2022-05-31
Muutuv lahinguväli, kohanemine ja innovatsioon: Esimese
maailmasõja õpikogemused
- Authors: Kaarel Piirimäe
  Pages: 144 - 183
  Abstract: Alates tööstusrevolutsioonist ja tehnilise progressi kiirenemisest on sõjaväelised organisatsioonid seisnud probleemi ees, kuidas võimalikult kiiresti kohaneda muutuva lahinguväljaga ning viia oma relvastus, protseduurid, taktikad, operatsioonikunst ja strateegiad vastavusse tehnoloogia pakutavate võimaluste ja nõuetega. Tänapäeva sõjavägi on oma loomult konservatiivne bürokraatlik organisatsioon ja see muudab innovatsiooni keerukaks. Tulevaseks sõjaks on raske valmistuda, sest minevikukogemus ei pruugi olla usaldusväärne teenäitaja. Küll aga saab ajaloost küllap õppida, kuidas kohaneda ja uueneda võimalikult efektiivselt, kui sõda on juba alanud. Selleks on Esimese maailmasõja üle saja aasta tagused sündmused endiselt huvipakkuvad. Käesolevas artiklis on kokku võetud viimase aja uurimused kohanemisest ja innovatsioonist ning taktika ja sõjakunsti arengust Esimese maailmasõja eel ja ajal ning arutletakse selle üle, kas on universaalseid mustreid, mis aitaksid nüüdisaegsetel relvajõududel, sealhulgas Eesti kaitseväel, olla sõjakunsti uuendamisel edukad.
  PubDate: 2022-05-31
Kolm sissetungi Saaremaale: operatsioonid „Albion“ (1917), „Beowulf
“ (1941) ja „Moonsund“ (1944)
- Authors: Steen Bornholdt Andersen
  Pages: 184 - 231
  Abstract: 20. sajandi esimesel poolel vallutati Saaremaa kolmel korral eduka maabumisoperatsiooniga. 1917. aasta Saksa keiserliku armee ekspeditsiooni korpuse dessant maandati avamerelt suurtelt sõjalaevadelt Tagalahe kallastel Saaremaa looderannikul. Wehrmachti sissetung 1941. aasta septembris ning Punaarmee dessant kolm aastat hiljem tehti Mandri-Eestist üle Suure väina, Muhumaa ja Väikese väina tammi kaudu. Artikkel annab ülevaate kõigist kolmest operatsioonist ning hindab nende läbiviimist, lähtudes doktriinidest ja sõjapidamispõhimõtetest.
  PubDate: 2022-05-31